Maalehes ilmutet kirjutist saab lugeda SIIT!

Eelmisel nädalal tunnistati Põlvamaa rohelisema märgi väärilisteks Raimond Pendi talus kasvatatud kuumaasikad, vaarikad ja kultuurmustikad ning Janovain OÜ kanepijahu-kotletid ja linajahu-pannkoogid.

 Veriora vallas Raimond Pendi Punni mahetalus kasvatatakse peamiselt maasikaid, vaarikaid ja kultuurmustikaid.

Lisaks sellele katsetatakse ka eksootilisemate marjadega nagu punased ja valged kuumaasikad, mustad ja valged vaarikad ning isegi kreeka pähklid ja õunapuu külge poogitud aprikoosid. Mahetalule kohaselt ei kasutata mineraalväetisi ega muid kemikaale – kõik tooted on puhtad. Seni on marjad turustatud turgudel, kuid edaspidi loodetakse jõuda ka poelettidele.

Samuti pälvisid rohelisema märgi Janovain OÜ uued tooted: kanepijahu-kotletid ja linajahu-pannkoogid. Toodete koostises on Põlvamaal kasvatatud lina- ja kanepijahu. Kotlettide teine põhitooraine – liha pärineb Arke lihatööstusest. Kohalikke roogi saab proovida Janovaini kohvikus.

Kokku on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud üle 130 tootenimetuse 23 erinevalt ettevõttelt.

Toit on kohaliku kultuuri ja identiteedi osa, mida Põlvamaal on mõjutanud Seto-, Võru- ja Tartumaa talutraditsioonid, mõisaköökide menüüd ning loodus rikkalike marja- ja seenemetsadega. „Minu arvates iseloomustavad Põlvamaad just kukeseened ja sellest valmistatud road,“ tõi Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo näiteks välja oma seisukoha.

Retseptivõistlusele on oodatud on koduste ja kohalike roogade retseptid, mille valmistamisel on kasutatud eestimaist või koguni põlvamaist toorainet. Iga retsept peab sisaldama toidus vajaminevate toorainete koguseid, valmistamisõpetust ja portsjonite arvu. Retseptile lisaks on oodatud jutuke roa päritolu või sünniloo kohta ning loomulikult saatja nimi ja kontaktandmed.

„Oma retseptide kogumisega püüame toidutraditsioone säilitada ja populariseerida,“ avas Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Mets konkursi eesmärke. „Heaks näiteks isikupäraste roogade pakkumisel on Seto Tsäimaja kõrval Pesa restoran, kus omakandi todud menüüs aukohal. Loodame, et retseptikogu aitab ka turismitaludel leida oma road,“ lisas ta.

Parimad põlvamaised retseptid avaldatakse augustikuu Pere ja Kodu retseptilisas ning peatselt valmival veebilehel www.polvamaine.ee.

Toiduretseptid tuleb saata e-postile retseptid@polvamaa.ee või Põlvamaa Arenduskeskuse aadressil Kesk 20, 63308 Põlva hiljemalt 16. aprilliks 2010.

Lisainfo:

Kaire Mets,

SA Põlvamaa Arenduskeskus juhataja

Tel: 799 8958; 506 6568

kaire.mets@polvamaa.ee

“Kõik konkursile esitatud tooted on head ning väärivad tarbija poolehoidu. Esikolmiku punktide erinevused on väga väikesed, mis näitab, et kvaliteet on ühtlaselt kõrge mitmetes ettevõtetes,” kommenteeris toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Hindamiskomisjoni kõrgeimad punktid pälvis Nopri talukohupiim koorega ning ära märgiti veel sama ettevõtte kaks toodet. Võidutoode pääseb Potisepa sõnul edasi üleriigilise konkursi “Eesti parim toiduaine” piimatoodete kategooriasse.

Konkurssi “Eesti parim toiduaine” korraldab Eesti Toiduainetööstuse Liit (Toiduliit) tänavu 16. korda ja piirkondlikke konkursse “Parim toode väikeettevõttelt” kolmandat korda.

Kellel huvi, võib artiklit lugeda SIIT.

Saviukumaja osales koos Turu Rakendusliku kõrgkooliga tänavu 5.-7. veebruarini  Turu Sisustusmessil.

Kolmel päeval tutvustas ettevõtet erinevaid looduslike materjale. Kohapeal toimus savikrohvimine, kaseiinvärvi valmistamine.

OÜ Saviukumaja demonstreeris seal oma savikrohve, kergsaviplokke, saviplokke, dšuudivõrku ja  OÜ Roomaja  roo-tooteid (rooplaat, roomatt)

Koostöö sai teoks tänu Interreg IV A projektile „ProNatMat”, mille eesmärk on  looduslike materjalide kasutamise propageerimine.

Projekti partnerid on Eestis Muinsuskaitse Seltsi Säästva Renoveerimise Infokeskus, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, Eesti Maaülikool ja Tartu Linnavalitsuse Turu linna infopunkt.

Täna, 5. veebruaril jagas  Põlvamaa Aenduskeskus ja  maakonna Rohelisema Märgi ettevõtjad oma koostöökogemusi naabritele Võrumaalt.

 Võrumaa Partnerluskogu endise tegevjuhi, Võru linnapea Anneli Viitkini sõnul oli külaskäigu eesmärk otsida häid kogemusi  ja praktikaid piirkondliku koostöö edendamiseks. Nimelt on Võrumaal küpsenud plaan käivitada  „Uma Mekk“ nimeline kaubamärk mille alla mahuvad näiteks kohalikku toitu pakkuv söögikoht ja kohaliku toidutoodangu riiul mõnes kaupluses. Teiste kõrval õpitakse ka  2008 aastal loodud Põlvamaa Rohelisema Märgi  koostöövõrgu käivitamise kogemustest.

Päeva jooksul külastati OÜ Pekero köögiviljatsehhi, tutvuti Zerna talu teraviljatoodetega, maitsti Mesipuu talu mett ja Pesa restorani rohelise märgiga tunnustatud omakandi menüüst pärit roogi. Ümarlauas tulid jutuks  piirkondliku koostöö võimalused ja näited, kuidas väikeettevõtted ühisest turundusest ja müügist kasu saavad.

 Nii Rohelisem Märk kui ka Uma Mekk on loodud tugevdama kohalike toodete identiteeti ja hõlbustama turundust. „Meie mõtted käivad nii sarnaseid radu ja kindlasti peaksime ka omavahel enam koostööd tegema  – olgu siis koolituste, õppereiside või ühiste ürituste korraldamisel“, sõnas Uma Mekk projektijuht Ave Tamra päeva lõpetuseks.

 Kaire Mets

Kuldar Leis kirjutas Äripäevas ilmunud loos „Arvamus: raske aeg sunnib eestlased koostööle?“ muuhulgas järgmist: „Minimalistliku, aga hea näite koostöö võimalikkusest saan tuua Lõuna-Eestist, kus Põlvamaal paiknevad kohalikku tooret kasutavad tootjad (taimeteed, šokolaad, jahud, maitseained jms), kes FIEde või tootmistaludena tegutsesid senini igaüks eraldi ja konkureerisid omavahel suviti laatadel müües, on nüüd läbi SA Põlvamaa Arenduskeskus koondunud oma tooteid ühiselt müüma “Põlvamaa rohelisem märk” nime all. Koos leiti initsiaator, kelle kaudu on tooted ühe paketina nüüd müügil Tartu Kaubamajas ja kindlasti leitakse veel mõni selliste toodete jaoks sobilik pidev suur müügikoht. Väiketootjad küll kaotavad natuke hinnas, kuid tegemist on lisandunud müügiga väljaspool senist “laadahooaega” ja samal ajal reklaamitakse ühist “Põlvamaa rohelisemat märki”“, kirjutas Leis.

Leis küsiski, et kas pole see Põlvamaal teostunud väike mudel näidisena hää kogu Eesti ekspordi jaoks? „Kui arvata, et see tuli kergelt ja kõik on rahul, siis loomulikult mitte, aga järgmiste tarkade sammudega annab rahulolu suurendada. Kindlasti on paljudes ärivaldkondades koostöö ekspordi nimel kasulikult käimas ja eesolijate roll ongi mahajääjaid takka utsitada. Ehk aitavad raskemad ajad ego alla suruda ja mõttekaid asju väiksemate vaidlustega ära teha?,“ lootis Leis.

 Pesa hotell alustas omakandi omade roogade välja töötamist juba selle aasta algusest ning nüüd pakutakse kohalikku toitu nii Pesa restoranis kui ka catering teenusena. „ Oleme omakandi menüü koostanud nii, et igast vallast oleks oma roog esindatud ja loomulikult kasutame ainult kohalikku toorainet“, selgitas hotell Pesa juhataja Lily Lind.

 Muuhulgas pakutakse Mikitamäe sõira, Karilatsi kala ning Piusa pilvikusalatit. „Muidugi tahavad külalised midagi erilist saada ja minu arvates on Põlvamaa eripäraks just metsaseened“, lisas ta. Menüüs on ka  Mooste linajajook ning Süvahavva loodustalu taimetee.

Rohelisem märk omistati ka Sepa talu kitsepiimajuustule. Mahetalus kasvavate kitsede piimast tehakse kitsepiimast fetajuustu, järelvalmitusega kõva juustu ning toorjuustu ning esialgu saab seda osta vaid talust.

Samuti pälvis märgi Kõlleste Kommimeistrite uudistoodang meešokolaad, mille täidis sisaldab ohtralt kohalikku mett aga ka kakaolisandit. Lisaks Eesti maiasmokkadele viivad kommimeistrid meešokolaadi ka Soome. 

 Kokku on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud 21 ettevõtte üle 130 tootenimetuse.

 „Meil on hea meel, et Moskva saatkond soovis Kõlleste tooteid oma esinduskingituste sekka ning praegu valmistame valikut assortiikomme Moskvasse“, selgitas Kõlleste Kommimeistrite juht Imre Sokk.

Assortiid pakitakse saatkonna ametlikku pakendisse ning esimene partii lähetatakse teele veel sel nädalal. Kõlleste kommid on varem täitnud Presidendi Kantselei, Tartu Ülikooli, Keskkonnaministeeriumi ja teiste kingikotte. Jõuluajal Tartu Nukumuuseumis etenduva näidendi Tõnn ja Päkapikk väikesed vaatajad saavad kingi samuti Kõllestest.